Psühholoog Eva Ots


Rapla Kesklinna Koolis töötab psühholoog Eva Ots, kes tegeleb järgmiste klassidega:

Klass:

Klassijuhataja:

1A

Viive Jauhonen

2A

Ilmi Lehtmets

3A

Ester Luik

3C

Mery Ambur

4A

Anely Pedai

5A

Eve Maasikrand

5C

Reigo Andok

5E

Kristine Kanne

7A

Allar-Raul Antson

8B

Tiiu Kosk

9B

Erika-Šefer Müller

Eva Ots asub keldrikorrusel, sissepääs maja tagant, vana osa staadionipoolsest uksest. Nõustamiseks on vajalik eelnev kokkulepe.

Nõustamisajad:

E 8.00 – 12.00

T 8.00 – 16.00

K  8.00-12.00

N  8.00-12.00

KELLELE?

Nõustamisteenus on mõeldud õpilastele, lastevanematele ja õpetajatele.

MILLAL?

Nõustamisvajadus võib, aga samas ei pruugi olla väga selge. Äratuntavad tunnused võiksid olla:

Sagenevad raskused igapäevaste toimingute tegemisel, toitumise ja/või une häirumine.

Pikema aja vältel esinevad ebameeldivad tunded (liigne kõrgenenud või alanenud meeleolu, tuimus, ükskõiksus).

Õpiraskused, mis ei kao ka vaatamata lapse tavapärasele toetamisele.

Pikaajaline vältiv käitumine eluliselt vajalike toimingute osas. Tugev motivatsioonipuudus.

Ebaharilike või kahjustavate mõtteviiside esinemine/sagenemine.

Raskelt mööduvad ja või korduvad suhtlemis- või käitumisprobleemid.

Kehalised kaebused, millel puuduvad otsesed meditsiinilised põhjused.

HEA TEADA

Raskemaid perioode võib ette tulla igaühel. Lapse jaoks on arengutee pikk ning pigem keeruline, mille vältel on täiesti loomulik, et tekib olukordi, kus on vaja tuge. Hooliva ning asjatundliku toetuse olemasolul on valdav osa probleemidest lahendatavad üsna kiirelt, kuna lapsed on tavapäraselt kärmed õppijad. Sealjuures on oluline teada, et on probleeme, mille puhul läheb rahuldava toimetuleku saabumisega aega kauem. Vahel on vajalik ümber mõtestada, mis on rahuldav toimetulek ja mis on individuaalse suutlikkuse piirid. Oluliseks saab eesmärgi saavutamise juures sageli kannatlikkus, pisikeste edusammude märkamine ning nende selge sõnastamine endale ja lapsele.

Lisaks nõustamisele:

Ennetusprogrammide läbiviimine

Tavapäraselt toimub ennetustöö klassidega (sageli inimeseõpetuse) tundide raames kokkuleppel õpetajaga.

Eesmärgiks on parandada klassidesiseseid ja -vahelisi suhteid, õpikeskkonda ning üldist toimetulekut (nt kiusamisennetus).

Sel sügisel!

Kiusamisennetus 3A, 7B, 7A, 8B, 8A, 5C klassides

Tähtis ennetussuund sel õppeaastal on suhetele suunatud. Valdkond avaldab lisaks sotsiaalsetele oskustele mõju ka muudele lapse arengut mõjutavatele aspektidele nagu igapäevane toimetulek, tervis, õpiedu. Ennetusprogramm näeb ette psühholoogi eestvedamisel kolme kohtumist klassiga. Esimesel korral tutvutakse suhtlemise tähtsusega, enamlevinud suhtlemisprobleemidega ja defineeritakse olulisi mõisteid nagu kiusamine, privaatsus, nali. Arutletakse võimalike sobivate lahenduste üle ning räägitakse kiusamise tõsidusest, tagajärgedest erinevatele osapooltele ning sekkumisest. Teisel korral viiakse läbi klassiarutelu tuginedes esimesel korral kuuldule ning viiakse läbi oma kollektiivi analüüs. Pakutakse lahendusi, tehakse kokkuleppeid, jagatakse rollid – kes ja mida teeb ning mille eest vastutab. Kolmandal ennetusprogrammi korral toimub analüüs kokkulepete toimimise osas, tuletatakse meelde esimesel korral arutletud suhtlemisprobleeme, otsitakse uusi lahendusi, tehakse vajadusel uued kokkulepped.

Eeldatavad tulemused:

Õpilased omavad selgemat ettekujutust suhtlemise tähtsusest, põhiprobleemidest ja neile sobivatest lahendustest.

Sõnastatud saavad klassi kui kollektiivi tugevused ja täiendamist vajavad aspektid.

Paraneb nii sotsiaalne kui ka õppimisega seotud toimetulek.

Rapla Kesklinna Koolis töötab psühholoog Eva Ots, kes tegeleb järgmiste klassidega:

Eva Ots asub keldrikorrusel, sissepääs maja tagant, vana osa staadionipoolsest uksest. Nõustamiseks on vajalik eelnev kokkulepe.

Nõustamisajad:

E 8.00 – 12.00

T 8.00 – 16.00

K  8.00-12.00

N  8.00-12.00

KELLELE?

Nõustamisteenus on mõeldud õpilastele, lastevanematele ja õpetajatele.

MILLAL?

Nõustamisvajadus võib, aga samas ei pruugi olla väga selge. Äratuntavad tunnused võiksid olla:

Sagenevad raskused igapäevaste toimingute tegemisel, toitumise ja/või une häirumine.

Pikema aja vältel esinevad ebameeldivad tunded (liigne kõrgenenud või alanenud meeleolu, tuimus, ükskõiksus).

Õpiraskused, mis ei kao ka vaatamata lapse tavapärasele toetamisele.

Pikaajaline vältiv käitumine eluliselt vajalike toimingute osas. Tugev motivatsioonipuudus.

Ebaharilike või kahjustavate mõtteviiside esinemine/sagenemine.

Raskelt mööduvad ja või korduvad suhtlemis- või käitumisprobleemid.

Kehalised kaebused, millel puuduvad otsesed meditsiinilised põhjused.

HEA TEADA

Raskemaid perioode võib ette tulla igaühel. Lapse jaoks on arengutee pikk ning pigem keeruline, mille vältel on täiesti loomulik, et tekib olukordi, kus on vaja tuge. Hooliva ning asjatundliku toetuse olemasolul on valdav osa probleemidest lahendatavad üsna kiirelt, kuna lapsed on tavapäraselt kärmed õppijad. Sealjuures on oluline teada, et on probleeme, mille puhul läheb rahuldava toimetuleku saabumisega aega kauem. Vahel on vajalik ümber mõtestada, mis on rahuldav toimetulek ja mis on individuaalse suutlikkuse piirid. Oluliseks saab eesmärgi saavutamise juures sageli kannatlikkus, pisikeste edusammude märkamine ning nende selge sõnastamine endale ja lapsele.

Lisaks nõustamisele:

Ennetusprogrammide läbiviimine

Tavapäraselt toimub ennetustöö klassidega (sageli inimeseõpetuse) tundide raames kokkuleppel õpetajaga.

Eesmärgiks on parandada klassidesiseseid ja -vahelisi suhteid, õpikeskkonda ning üldist toimetulekut (nt kiusamisennetus).

Sel sügisel!

Kiusamisennetus 3A, 7B, 7A, 8B, 8A, 5C klassides

Tähtis ennetussuund sel õppeaastal on suhetele suunatud. Valdkond avaldab lisaks sotsiaalsetele oskustele mõju ka muudele lapse arengut mõjutavatele aspektidele nagu igapäevane toimetulek, tervis, õpiedu. Ennetusprogramm näeb ette psühholoogi eestvedamisel kolme kohtumist klassiga. Esimesel korral tutvutakse suhtlemise tähtsusega, enamlevinud suhtlemisprobleemidega ja defineeritakse olulisi mõisteid nagu kiusamine, privaatsus, nali. Arutletakse võimalike sobivate lahenduste üle ning räägitakse kiusamise tõsidusest, tagajärgedest erinevatele osapooltele ning sekkumisest. Teisel korral viiakse läbi klassiarutelu tuginedes esimesel korral kuuldule ning viiakse läbi oma kollektiivi analüüs. Pakutakse lahendusi, tehakse kokkuleppeid, jagatakse rollid – kes ja mida teeb ning mille eest vastutab. Kolmandal ennetusprogrammi korral toimub analüüs kokkulepete toimimise osas, tuletatakse meelde esimesel korral arutletud suhtlemisprobleeme, otsitakse uusi lahendusi, tehakse vajadusel uued kokkulepped.

Eeldatavad tulemused:

Õpilased omavad selgemat ettekujutust suhtlemise tähtsusest, põhiprobleemidest ja neile sobivatest lahendustest.

Sõnastatud saavad klassi kui kollektiivi tugevused ja täiendamist vajavad aspektid.

Paraneb nii sotsiaalne kui ka õppimisega seotud toimetulek.

Klass:

Klassijuhataja:

1A

Viive Jauhonen

2A

Ilmi Lehtmets

3A

Ester Luik

3C

Mery Ambur

4A

Anely Pedai

5A

Eve Maasikrand

5C

Reigo Andok

5E

Kristine Kanne

7A

Allar-Raul Antson

8B

Tiiu Kosk

9B

Erika-Šefer Müller