Rapla Kesklinna Kooli ajalugu
Rapla Kesklinna kooli ajalugu algab aastaga 1694, mil esimest korda märgitakse ürikutes kooli olemasolu Raplas. Kirikuvisitatsiooni protokollis on märgitud, et Rapla kihelkonda, arvatavasti Uuskülla, on ehitatud koolimaja, kus enda kulul pidas pastor koolmeistrit. Kooli tegevuse katkestas Põhjasõda.
1821. aastal on ürikutes mainitud, et Raplas tegutseb koolmeister Raega Pearn, kes õpetas rändõpetajana siinkandis 1832. aastani.
1868. aastal asutati Raplas vallakool, mille esimene juhataja oli M. Schwalbach. Õpilasi oli koolis sel ajal 18–25. Seda võib pidada ametliku ajaloo alguseks.
1880.aastal oli koolmeistriks Villem Grossberg ning õpilasi oli kokku 53.
1914. aastal moodustati senise kooli kõrvale Rapla Riigialgkool. 1918. aastal need kaks kooli liideti ning juhatajaks sai Anton Künnapuu.
1926. aasta aprillis otsustati hakata ehitama praegust algklasside maja. Juba sügisel kolis osa klasse pooleliolevasse hoonesse sisse. J. Saksberg-Raudmäe (1923–1939) juhatatavas koolis oli umbes 100 õpilast.
1935. aastal loodi Raplas endise Paldiski Ühisreaalgümnaasiumi baasil Harjumaa Progümnaasium, kuhu võeti vastu konkursiga pärast 4. klassi lõpetamist. Kokku tuli lõpetamiseni käia koolis 5 aastat. Uus kool sai nimeks Rapla Progümnaasium.
1940. aastal sai Rapla endale täieliku keskkooli ning samal aasta kevadel valmis kooli vana osa, mis oli mõeldud 100 õpilasele. Esimesed lõputunnistused anti 7 lõpetajale 1942. aasta kevadel.
Kool arenes ja kasvas, tekkisid omad traditsioonid ja tavad.
1986. aastaks oli selge, et koolipere ei mahu enam oma ruumidesse. Võimude otsus – alustada ettevalmistusi teise keskkooli ehitamiseks Raplasse.
1988. aasta 1. septembril pidasid ligi 1600 õpilast ja õpetajat oma viimase ühise kooliaasta avaaktuse, mille järel uue kooli – Rapla II Keskkooli (nüüdne Rapla Vesiroosi Gümnaasium) – pere sammus pidulikus rivis vastvalminud koolimajja.
Ajalugu pöördus jällegi 1991. aastal ning 1995. aasta 7. juulil nimetas Rapla Linnavalitsus kooli Rapla Ühisgümnaasiumiks. 2018. aastal seoses riigigümnaasiumi loomisega Raplasse muudeti kool põhikooliks ja nimetati ümber Rapla Kesklinna Kooliks
Direktorid
- 1935–1940 Herbert Ranna
- 1941–1944 Paul Vaarask
- 1944–1953 Kamilla Padrik
- 1953–1960 Hermilde Lokk
- 1960–1972 Evald Laprik
- 1972–1973 Karl Õunapuu
- 1973–1986 Hans Makus
- 1986–2000 Rein Laanisto
- 2000–2001 Jaanus Soo
- 2001 Tiiu Raav (direktori KT)
- 2001–2004 Kaider Vardja
- 2004–2011 Aivar Pihelgas
- 2011–2018 Imbi Kalberg
- 2018– Tõnis Blank
Kronoloogia
- 1958 – ilmus kooli almanahh "Oma sulega" esimene number.
- 1962 – ehitati internaat ja söökla.
- 1966 – sügiseks valmis vanale osale juurdeehitis.
- 1968 – valmis staadion.
- 1968 – kevadest korraldatakse iga-aastast korvpalliturniiri.
- 1968 – alustasid tööd inglise keele süvaõppega klassid
- 1973 – valmis võimla.
- 1985 – sai valmis uus garderoob
- 1988 – kuna õpilaste arv oli kasvanud liialt suureks (umbes 1600), alustas 1. septembrist tööd Rapla II Keskkool (praegune Rapla Vesiroosi Gümnaasium)
- 1995 – Rapla I Keskkooli nimetati ümber Rapla Ühisgümnaasiumiks.
- 1997 – valmisid uued ruumid poiste tööõpetuseks.
- 1997 – valmis renoveeritud algklasside maja.
- 2002 – sügisel valmis renoveeritud kooli aula.
- 2004 – jaanuaris avati uus võimla koos juurdeehitisega.
- 2005 – jaanuaris valmis kooli juurdeehitis.
- 2006 – kevadel alustati hoone vana osa renoveerimist.
- 2018- seoses riigigümnaasiumi loomisega Raplasse muudeti kool põhikooliks ja nimetati ümber Rapla Kesklinna Kooliks
Kooli hümn
Mul on tahtejõudu palju,
lähen läbi tulest, veest.
Seisan kindlasti kui kalju
oma kooli au eest.
Selle maja lapsed teavad,
mis on hariduse hind.
Seda ikka kalliks peavad,
kuni elus tuksub rind.
Meie kunagi ei kurda,
kui on raskused teel ees.
Neid meil aitab maha murda
kindel tahe, julge meel.
Palju muret, vaeva näevad
meie isad-emad nüüd.
Vara juuksed halliks läevad,
ei nad meile mõista süüd.
Minu meelt ja kindlat tahet
ükski võim ei sureta.
Tunnen hea ja halva vahet,
võite olla mureta.
Vanemate muret, vaeva
ikka hindama ma pean,
muidu oma eluvaeva
hoopis karile ma vean.
See loodud progümnaasiumi õpilaste poolt. Kahjuks ei ole teada, kes need olid. Lauldud aastail 1936–1940. Taas võeti koolihümniks 1988. aastal.
Üles kirjutatud tolleaegsete õpilaste Asta Vahur-Veiseriku ja Endel Vahuri mälu järgi Tallinnas, 29. septembril 1988.
Rapla Kesklinna kooli ajalugu algab aastaga 1694, mil esimest korda märgitakse ürikutes kooli olemasolu Raplas. Kirikuvisitatsiooni protokollis on märgitud, et Rapla kihelkonda, arvatavasti Uuskülla, on ehitatud koolimaja, kus enda kulul pidas pastor koolmeistrit. Kooli tegevuse katkestas Põhjasõda.
1821. aastal on ürikutes mainitud, et Raplas tegutseb koolmeister Raega Pearn, kes õpetas rändõpetajana siinkandis 1832. aastani.
1868. aastal asutati Raplas vallakool, mille esimene juhataja oli M. Schwalbach. Õpilasi oli koolis sel ajal 18–25. Seda võib pidada ametliku ajaloo alguseks.
1880.aastal oli koolmeistriks Villem Grossberg ning õpilasi oli kokku 53.
1914. aastal moodustati senise kooli kõrvale Rapla Riigialgkool. 1918. aastal need kaks kooli liideti ning juhatajaks sai Anton Künnapuu.
1926. aasta aprillis otsustati hakata ehitama praegust algklasside maja. Juba sügisel kolis osa klasse pooleliolevasse hoonesse sisse. J. Saksberg-Raudmäe (1923–1939) juhatatavas koolis oli umbes 100 õpilast.
1935. aastal loodi Raplas endise Paldiski Ühisreaalgümnaasiumi baasil Harjumaa Progümnaasium, kuhu võeti vastu konkursiga pärast 4. klassi lõpetamist. Kokku tuli lõpetamiseni käia koolis 5 aastat. Uus kool sai nimeks Rapla Progümnaasium.
1940. aastal sai Rapla endale täieliku keskkooli ning samal aasta kevadel valmis kooli vana osa, mis oli mõeldud 100 õpilasele. Esimesed lõputunnistused anti 7 lõpetajale 1942. aasta kevadel.
Kool arenes ja kasvas, tekkisid omad traditsioonid ja tavad.
1986. aastaks oli selge, et koolipere ei mahu enam oma ruumidesse. Võimude otsus – alustada ettevalmistusi teise keskkooli ehitamiseks Raplasse.
1988. aasta 1. septembril pidasid ligi 1600 õpilast ja õpetajat oma viimase ühise kooliaasta avaaktuse, mille järel uue kooli – Rapla II Keskkooli (nüüdne Rapla Vesiroosi Gümnaasium) – pere sammus pidulikus rivis vastvalminud koolimajja.
Ajalugu pöördus jällegi 1991. aastal ning 1995. aasta 7. juulil nimetas Rapla Linnavalitsus kooli Rapla Ühisgümnaasiumiks. 2018. aastal seoses riigigümnaasiumi loomisega Raplasse muudeti kool põhikooliks ja nimetati ümber Rapla Kesklinna Kooliks
Direktorid
- 1935–1940 Herbert Ranna
- 1941–1944 Paul Vaarask
- 1944–1953 Kamilla Padrik
- 1953–1960 Hermilde Lokk
- 1960–1972 Evald Laprik
- 1972–1973 Karl Õunapuu
- 1973–1986 Hans Makus
- 1986–2000 Rein Laanisto
- 2000–2001 Jaanus Soo
- 2001 Tiiu Raav (direktori KT)
- 2001–2004 Kaider Vardja
- 2004–2011 Aivar Pihelgas
- 2011–2018 Imbi Kalberg
- 2018– Tõnis Blank
Kronoloogia
- 1958 – ilmus kooli almanahh "Oma sulega" esimene number.
- 1962 – ehitati internaat ja söökla.
- 1966 – sügiseks valmis vanale osale juurdeehitis.
- 1968 – valmis staadion.
- 1968 – kevadest korraldatakse iga-aastast korvpalliturniiri.
- 1968 – alustasid tööd inglise keele süvaõppega klassid
- 1973 – valmis võimla.
- 1985 – sai valmis uus garderoob
- 1988 – kuna õpilaste arv oli kasvanud liialt suureks (umbes 1600), alustas 1. septembrist tööd Rapla II Keskkool (praegune Rapla Vesiroosi Gümnaasium)
- 1995 – Rapla I Keskkooli nimetati ümber Rapla Ühisgümnaasiumiks.
- 1997 – valmisid uued ruumid poiste tööõpetuseks.
- 1997 – valmis renoveeritud algklasside maja.
- 2002 – sügisel valmis renoveeritud kooli aula.
- 2004 – jaanuaris avati uus võimla koos juurdeehitisega.
- 2005 – jaanuaris valmis kooli juurdeehitis.
- 2006 – kevadel alustati hoone vana osa renoveerimist.
- 2018- seoses riigigümnaasiumi loomisega Raplasse muudeti kool põhikooliks ja nimetati ümber Rapla Kesklinna Kooliks
Kooli hümn
Mul on tahtejõudu palju,
lähen läbi tulest, veest.
Seisan kindlasti kui kalju
oma kooli au eest.
Selle maja lapsed teavad,
mis on hariduse hind.
Seda ikka kalliks peavad,
kuni elus tuksub rind.
Meie kunagi ei kurda,
kui on raskused teel ees.
Neid meil aitab maha murda
kindel tahe, julge meel.
Palju muret, vaeva näevad
meie isad-emad nüüd.
Vara juuksed halliks läevad,
ei nad meile mõista süüd.
Minu meelt ja kindlat tahet
ükski võim ei sureta.
Tunnen hea ja halva vahet,
võite olla mureta.
Vanemate muret, vaeva
ikka hindama ma pean,
muidu oma eluvaeva
hoopis karile ma vean.
See loodud progümnaasiumi õpilaste poolt. Kahjuks ei ole teada, kes need olid. Lauldud aastail 1936–1940. Taas võeti koolihümniks 1988. aastal.
Üles kirjutatud tolleaegsete õpilaste Asta Vahur-Veiseriku ja Endel Vahuri mälu järgi Tallinnas, 29. septembril 1988.
